Mäendus. Mäeinstituut 2014
31. Kutseomistamine mäenduses
Gaia Grossfeldt, Margit Kolats, Ingo Valgma, Vivika Väizene
Mäenduse reguleerimine Eestis sai alguse 10. oktoobril 1919. aastal [26], kuid kõrgem
mäenduslik haridus inseneriteadusena sai alguse alles 1. septembril 1938. aastal, kui loodi
Tallinna Tehnikaülikooli (Tallinna Polütehniline Instituut) mäeprofessuur [13, 5].
Kaevandamisseadus ja maapõueseadus (Kaevandamisseadus RT I, 29.06.2014, 23, 29;
Maapõueseadus RT I, 08.07.2014, 21) defineerivad mäendusvaldkonna kui kõrge
ohutasemega valdkonna, mistõttu peaksid olema mäetööstuses töötavatel spetsialistidel
kõrged kvaliteedinõuded, et oleks tagatud ohutu ja loodust säästev tegevus [25, 28, 2].
Majanduslik, keskkondlik ja sotsiaalne olukord on muutunud teravamaks. Turumajanduse
arenedes on tekkinud pingeline konkurents. Oluliseks on muutunud keskkond, toimetulek
turumajanduses ja säästlik kaevandamine, mistõttu esitatakse ka inseneridele kõrgemaid
nõudeid [12, 27, 6].
Nimetatud kvaliteedinõudeid reguleerivaid süsteeme on aastate jooksul olnud mitmeid,
alustades õppekavadele esitatavatest nõuetest, kuni pädevus- ja kutsesüsteemini [4; 2; 30;
32; 34; 31].
Kutsesüsteemis ja kaevandamist puudutavas seadusandluses on probleeme. Baseerudes
praegustele teadmistele, analüüsitakse käesolevas töös mäendusvaldkonna kutsesüsteemi
parendamise võimalusi ja otstarbekust.
Kutsesüsteem
Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsioonisüsteemist, mis seob haridussüsteemi
tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele,
hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele (
Joonis 31-1) [8, 3].
Mäeinstituut alustas mäenduse valdkonna kutseomistamise arendamist aastal 1995 läbi
Tallinna Mäekonna. Esimene mäetehnikute ja mäeinseneride kompleks-kutse