Mäendus. Mäeinstituut 2014
Mõõtmistulemused
Töökäigus fikseeriti 99 seismilist aktiivsust mõõtekaugusel 135-271 m. Laengukogus
varieerus 64-255 kg piires ning võnkekiirused jäid 1,7-4,2 mm/s piiridesse.
Seismiliste lainete intensiivsus
Lõhketöödest põhjustatud seismiliste lainete intensiivsuse prognoos seisneb seismiliste
lainete intensiivsusparameetrite määramises, kui on teada plahvatusel vabanenud energia,
kaugus lõhkamiskohast ja võnkekeskkonna omadused. [9].
Vabanenud energiakogus sõltub ühel ajahetkel plahvatavast lõhkeainekogusest ning
lõhkeaine omadustest. Kuna lõhkeinete plahvatusenergia on põlevkivi kaevandamisel
küllaltki kitsastes piirides muutuv suurus, siis tekkinud seismiliste lainete intensiivsus
sõltub viitegrupi või laengu suurusest. Kaevanduses lõhketöödest põhjustatud seismiliste
lainete prognoosimiseks tuleb leida võnkekiiruse sõltuvust kahest muutujast – kaugusest
lõhkamiskohast (d) ja laengu suurusest (Q) [6,8].
Taandatud kaugus
Taandatud kaugus (ds) on normaliseeritud tegur, mida kasutatakse selleks, et samas
võnkekeskkonnas erinevate kauguste ja laengusuuruste juures sooritatud mõõtmised
oleksid võrreldavad. Taandatud kauguse kaudu saab oletada maksimaalset võnkekiirust,
kui on teada laengukogus (Q) ja mõõtekaugus (d) [4]. Taandatud kauguse valem on [5]:
ds = d ∙ Qn,
kus d – mõõtekaugus (m) ja Qn – laengumass (kg).
Astendaja n väärtus sõltub plahvatuse mõjukaugusest. Kui plahvatuse mõjukaugus
põlevkivikaevandamisel on
1
üle 30 m, siis võetakse astendaja suuruseks − 2, seega
seismilise mõju hindamiseks kasutatakse allolevat valemit [6,17]:
ds =