Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 239

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Tabel 29-4 Ehitise suurim lubatav võnkekiiruse määramine Prantsusmaa standardi järgi [2] Ehitise liik Maksimaalne võnkekiirus (mm/s) 4-8 Hz 8-30 Hz 30-100 Hz Vastupidavad 8 12 15 Tundlikud 6 9 12 Eritundlikud 4 6 9 Tabel 29-5 Ehitise suurim lubatav võnkekiiruse määramine Rootsi standardi järgi [2] Aluspind Võnkekiirus (mm/s) Savi, liiv, kruus, pehme moreen Tugev moreen, kildad, pehme lubjakivi, liivakivi 18 Graniit, gneiss, tugev lubjakivi 70 35 Lõhketööd Allmaakaevandamisel kasutatakse puur-lõhketöid koristustöödel tulptervikutega kamberkaevandamise viisi korral. Puur-lõhketöid kasutatakse ettevalmistus- ja kapitaalkaeveõõnte läbindamisel. Horisontaalsed lõhkeaugud, mille läbimõõt on 35-45 mm ja sügavusega 4 m puuritakse pehmetesse põlevkivikihtidesse [6]. Plahvatusenergia purustab nii põlev- kui ka lubjakivi vahekihid. Lööklaine levib ülehelikiirusega, mis põhjustab deformatsioone ja pingeid, mis on suure mad kivimi tugevusest ja mille tulemusena materjal puruneb lõhkeaugu lähipiirkonnas [7]. Plahvatuse energia paremaks ärakasutamiseks puuritakse vabapinna tekitamiseks kuni 6 horisontaalset puurauku, mille läbimõõt on 280 mm ja sügavus 4 m. Ärakasutatud energia suurus sõltub ka kivimi füüsikalis-mehaanilistest omadustest. Mõõteseade Seismouuringutel kasutatakse maavõngete registreerimiseks elektroonilisi seismomeetreid, milledes mehaanilised võnkumised muundatakse geofoonide abil elektriliseks signaaliks. Geofoonid on kolmeteljelised (piki-, risti- ja vertikaallaine). Seismomeetritega on võimalik mõõta ka võnkesagedust, -kiirendust ja/või –amplituudi [6,8]. Käesoleva uuringu tegemiseks kasutati Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudile kuuluvat seismomeetrit. Mõõteseade on kaasaskantav ning on mõeldud kasutamiseks välimõõtmisteks. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 239