Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 239
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Tabel 29-4 Ehitise suurim lubatav võnkekiiruse määramine Prantsusmaa standardi järgi
[2]
Ehitise liik
Maksimaalne võnkekiirus (mm/s)
4-8 Hz
8-30 Hz
30-100 Hz
Vastupidavad
8
12
15
Tundlikud
6
9
12
Eritundlikud
4
6
9
Tabel 29-5 Ehitise suurim lubatav võnkekiiruse määramine Rootsi standardi järgi [2]
Aluspind
Võnkekiirus
(mm/s)
Savi, liiv, kruus, pehme moreen
Tugev moreen, kildad, pehme
lubjakivi, liivakivi
18
Graniit, gneiss, tugev lubjakivi
70
35
Lõhketööd
Allmaakaevandamisel kasutatakse puur-lõhketöid koristustöödel tulptervikutega
kamberkaevandamise viisi korral. Puur-lõhketöid kasutatakse ettevalmistus- ja
kapitaalkaeveõõnte läbindamisel. Horisontaalsed lõhkeaugud, mille läbimõõt on 35-45
mm ja sügavusega 4 m puuritakse pehmetesse põlevkivikihtidesse [6]. Plahvatusenergia
purustab nii põlev- kui ka lubjakivi vahekihid. Lööklaine levib ülehelikiirusega, mis
põhjustab deformatsioone ja pingeid, mis on suure mad kivimi tugevusest ja mille
tulemusena materjal puruneb lõhkeaugu lähipiirkonnas [7]. Plahvatuse energia paremaks
ärakasutamiseks puuritakse vabapinna tekitamiseks kuni 6 horisontaalset puurauku, mille
läbimõõt on 280 mm ja sügavus 4 m. Ärakasutatud energia suurus sõltub ka kivimi
füüsikalis-mehaanilistest omadustest.
Mõõteseade
Seismouuringutel
kasutatakse
maavõngete
registreerimiseks
elektroonilisi
seismomeetreid, milledes mehaanilised võnkumised muundatakse geofoonide abil
elektriliseks signaaliks. Geofoonid on kolmeteljelised (piki-, risti- ja vertikaallaine).
Seismomeetritega on võimalik mõõta ka võnkesagedust, -kiirendust ja/või –amplituudi
[6,8].
Käesoleva uuringu tegemiseks kasutati Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudile
kuuluvat seismomeetrit. Mõõteseade on kaasaskantav ning on mõeldud kasutamiseks
välimõõtmisteks.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
239