Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 234
Mäendus. Mäeinstituut 2014
29. Määruse „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ vastavus
praeguste kaevandamistingimustega põlevkivikaevanduses
Raul Roots
Sissejuhatus
Eesti põlevkivikaevandustes on lõhketööd peamiseks kivimi raimamise mooduseks
kaeveõõnsuste rajamisel, mis on tehnoloogilise protsessi üks olulisemaid osi.
Lõhketöödega kaasnevad mitmed negatiivseid nähud, mis võivad häirida või kahjustada
mõjupiirkonnas olevaid seadmeid ja hooneid ning inimesi. Suurimaks mõjuteguriteks
võib pidada maapinna vibratsiooni ja impulssmüra.
Võnkeliikumine
Maapinna vibratsioon on võnkeliikumine, mida põhjustavad eelkõige lõhketöödest
tekkivad seismilised lained. Horisontaalsed kihtidevahelised kontaktpinnad ja
vertikaalsete lõhede võrk mõjutavad vibratsiooni tugevust eri suundades erinevalt,
sõltudes lõhkelaengu ja –tööde piirkonnas asuva objekti vastastikusest paigutusest
võnkekeskkonnas. Korduva lõhkamise korral tuleb arvestada lõhkelaengu ja mõjustatava
objekti asenditega võnkekeskkonna geoloogilise ehituse suhtes. Seismilised lained võivad
esile kutsuda lähedal asuvate hoonete ja muude tehisrajatiste kahjustusi [6].
Lihtsustades saab laineliikumist vaadelda kui harmoonilist võnkumist. Harmoonilise
võnkumise parameetriteks on võnkekiirus, –kiirendus ja –amplituud. Sinusoidi
võnkumiste põhiparameetrid ja nendevaheline seos on toodud Joonis 29-1 [5].
Lõhketööde seismilist mõju keskkonnale on Eesti põlevkivimaardlates uuritud juba
kaheksakümnendate aastate lõpust. Algseks põhjuseks olid karjäärilõhkamised, kus
korraga lõhati kümneid tonne lõhkeainet, mis põhjustasid suuri õhu- ja maavõnkeid.
Allmaatöödel on alati kasutatud väikseid lõhkelaenguid, mida mõõdetakse
kilogrammides. Kuna Eesti kaevandused on suhteliselt madalal, siis on lõhkelaengute
kaugus maapinnani väike ja probleemid tekivad seal, kus allmaatööde eed lähenevad
maapealsetele või maa-alustele objektidele (kaevud, kommunikatsioonid) [6,10].
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
234