Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 234

Mäendus. Mäeinstituut 2014 29. Määruse „Lõhketöö projektile esitatavad nõuded“ vastavus praeguste kaevandamistingimustega põlevkivikaevanduses Raul Roots Sissejuhatus Eesti põlevkivikaevandustes on lõhketööd peamiseks kivimi raimamise mooduseks kaeveõõnsuste rajamisel, mis on tehnoloogilise protsessi üks olulisemaid osi. Lõhketöödega kaasnevad mitmed negatiivseid nähud, mis võivad häirida või kahjustada mõjupiirkonnas olevaid seadmeid ja hooneid ning inimesi. Suurimaks mõjuteguriteks võib pidada maapinna vibratsiooni ja impulssmüra. Võnkeliikumine Maapinna vibratsioon on võnkeliikumine, mida põhjustavad eelkõige lõhketöödest tekkivad seismilised lained. Horisontaalsed kihtidevahelised kontaktpinnad ja vertikaalsete lõhede võrk mõjutavad vibratsiooni tugevust eri suundades erinevalt, sõltudes lõhkelaengu ja –tööde piirkonnas asuva objekti vastastikusest paigutusest võnkekeskkonnas. Korduva lõhkamise korral tuleb arvestada lõhkelaengu ja mõjustatava objekti asenditega võnkekeskkonna geoloogilise ehituse suhtes. Seismilised lained võivad esile kutsuda lähedal asuvate hoonete ja muude tehisrajatiste kahjustusi [6]. Lihtsustades saab laineliikumist vaadelda kui harmoonilist võnkumist. Harmoonilise võnkumise parameetriteks on võnkekiirus, –kiirendus ja –amplituud. Sinusoidi võnkumiste põhiparameetrid ja nendevaheline seos on toodud Joonis 29-1 [5]. Lõhketööde seismilist mõju keskkonnale on Eesti põlevkivimaardlates uuritud juba kaheksakümnendate aastate lõpust. Algseks põhjuseks olid karjäärilõhkamised, kus korraga lõhati kümneid tonne lõhkeainet, mis põhjustasid suuri õhu- ja maavõnkeid. Allmaatöödel on alati kasutatud väikseid lõhkelaenguid, mida mõõdetakse kilogrammides. Kuna Eesti kaevandused on suhteliselt madalal, siis on lõhkelaengute kaugus maapinnani väike ja probleemid tekivad seal, kus allmaatööde eed lähenevad maapealsetele või maa-alustele objektidele (kaevud, kommunikatsioonid) [6,10]. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 234