Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 223
Mäendus. Mäeinstituut 2014
alamõõdulisi tervikuid, on tõenäosus kambriplokis varingu tekkimiseks oluliselt suurem
sellest, kui oleksid tervikud täpsete projektmõõtmetega. Selletõttu kaardistavadki
markšeiderid hoolikalt raimamisel tekkinud tervikute mõõtmeid, et kontrollida tervikute
mõõtmeid. Lõhketööde vibratsiooni mõju, maapealsetele objektidele – majadele,
elektriliinidele ning maa-alustele objektidele – kaevudele, torudele, kaeveõõnetele, on
siiani aktuaalne [1].
Kamberkaevandamine lühieekombainiga
Eesti põlevkivikaevandamise ajaloos on katsetatud kombainkaevandamist, kuid kuna tol
ajal puudus vastav tehnoloogia tugeva lubjakivivahekihi raimamiseks, lõpetati katsetused
ning jätkati puur-lõhketöödega kaevandamist. Lühieekombain on väljamismasin (Joonis
28-1), millega raimatakse kaevist mäemassiivist. Liikumiseks kasutab kombain
roomikuid. Keskseks elemendiks masinal on lõikeorgan, millest s a a b a l gu s e
väljamine.
Joonis 28-1. Lühieekombain [3]
Lõikeorgan kujutab endast trumlit või lõikepäid, mille küljes on nn lõikehambad, mis
massiivi purustavad. Kaevise, mille lõikeorgan raimab, laeb käpplaadur labade
mehhanismiga kraapkonveierile, mis omakorda transpordib kaevise süstikvagonetile
või laotab selle kambris puistangusse, et allmaakopplaadur saaks kaevise viia
toiturpurustisse (Joonis 28-2). [2]
Tegelikkuses on lühieekombainiga kaevandamisel mitmeid eeliseid puur-lõhketöödega
võrreldes:
Kivimi raimamine, esmapurustamine ja laadimine toimub ühe protsessiga,
mis on pideva iseloomuga ning mis suurendab kambriploki tööde
kontsentratsiooni ja tootlikkust.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
223