Mäendus. Mäeinstituut 2014
28. Lühieekombaini kasutamise mõjud varingute tekkele kirdeeesti põlevkivikaevandustes
Kaspar Peebo, Heidi Soosalu
Tänapäeval kaevandatakse Kirde-Eesti põlevkivikaevandustes juba pikka aega kasutusel
olnud puur-lõhketöödega ning kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Hetkel toimub
kaevandamine kahes kaevanduses, Estonias ja Ojamaal. Paraku osutub selline
tehnoloogia maavara raiskavaks ning samas seab ohtu nii inimesi kaevanduses kui ka
looduskeskkonda maa peal, näiteks varingute näol. Inimestele on ohtlik eelkõige
kasutatav tehnoloogia ise ning sellest tulenevalt kambri seinte purunemistsoonid, mis
võivad variseda. Samuti võivad lõhketööde mõjul tekkida praod vahetusse lakke, mille
langetamine või lisatoestamine nõuab ettevõttelt lisakulutusi. Lisaks on tervikute nõutud
ristlõike pindala keerulisem tagada puur-lõhketöödega kui kombainkaevandamisega. Kui
etteantust väiksema pindalaga tervikuid on palju ühes poolkambris, toimub suure
tõenäosusega varing. Paljudele ohtlikele probleemidele oleks lahenduseks
lühieekombaini kasutamine. Kombain on hea variant tervikute õige suuruse tagamiseks
ning lisaväärtuse annab ka maavara kadude vähenemine olematu kambri seinte
purunemistsooni tõttu. Antud artikkel annab ülevaate hetkel kaevandustes toimuvast,
analüüsib, kas lühieekombainiga on võimalik ohtlikke varinguid ära hoida ning uurib
kombaini kasutuselevõtuga seotud seadusandlust.
Kamberkaevandamine puur-lõhketöödega
Kaevandamine toimub Kirde-Eesti kaevandustes kamberkaevandamise ja puurlõhketööde meetodiga, mis üldiselt tagab tervikute mõõtude piisava täpsuse ning piisava
toodangu, kuid nagu 2008. a aset leidnud suuremad varingud näitasid, on probleem siiski
aktuaalne. Sammastervikute vahel valmistatakse ee ette spetsiaalsete masinatega, kus
ankurdatakse lagi, puuritakse kuus algmurde auku ning 23 lõhkeauku [Eesti Energia
Kaevandused AS-i andmetel]. Seejärel täidetakse lõhkeaugud emulsioonlõhkeainega,
toimub lõhkamine ning koristatakse allmaakopplaaduritega. Kaevis transporditakse maa
peale konveiertranspordi meetodiga, kus põlevkivist eraldatakse lubjakivi.
Hetkel kasutatav puur-lõhketööde meetodi kõige suurem probleem seisneb lõhketööde
iseärasustes. Nimelt tänu lõhkamistele tekivad kivimikihtidesse praod, mis muudavad
kivimite püsivust nõrgemaks. Näiteks hetkel lõhatakse Estonia kaevanduses nelja meetri
pikkuste lõhkeaukudega, mis aga tähendab, et tervikute arvutustes kas