Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 219

Mäendus. Mäeinstituut 2014 liigutada see ohtlike jäätmete nimekirjast tavajäätmete hulka. Kuid põlevkivituha üleviimine ohtlike jäätmete nimekirjast tavajäätmete nimekirja on tõenäoliselt pikk protsess ning praegu selles suunas ei liiguta. Seadusandluses on põlevkivituha taaskasutamisega seotud nõuded tihti üldised, ohtlikele jäätmetele kehtivad nõuded. Sama leiame ka Euroopa Liidu direktiividest, kus põlevkivituhka eraldi mainitud pole. Näiteks põlevkivituha transpordil peab järgima samu nõudeid, mis teistegi ohtlike jäätme puhul [9]. Inimeste poolt tekitatud jäätmed on üksteisest mingil määral erinevate omadustega, samas Eesti seadusandluses on liialt üldistatud eri liiki ohtlike jäätmete käitlemist. Võttes arvesse, et põlevkivituhk moodustab Eestis aastasest jäätmetekkest suure osa, siis tuleks vähemalt Eesti seadusandluses välja tuua põlevkivituha kasutamisega seotud eritingimused võrreldes teiste ohtlike jäätmetega. Ohtlike jäätmete nimekirjas on põlevkivituhk tänu selle nõrgvee aluselisusele. Põlevkivituhk on ohtlik juhul, kui see puutub kokku suure koguse veega nagu tuhaväljadele hüdrotranspordiga ladustamisel. Samas juhul kui seda taaskasutada viisil, kus tuhaga kokkupuutuva vee kogused ei ole väga suured, väheneb ka aluselise nõrgvee hulk. Põlevkivituha taaskasutamisel on seega oluline, et tekkiva nõrgvee kogus oleks piisavalt väike, et ümbritsev keskkond suudaks selle neutraliseerida ja ohtu ei tekiks. Seadusandlus võiks eristada põlevkivituha taaskasutamisel seda, kas tulevikus tekib võimalus nõrgvee tekkeks või mitte, ning selle järgi taaskasutamisele piiranguid seada. Siiski on soovitatud põlevkivituha taaskasutamisel arvestada ka põlevkivituhas sisalduvate radionukliidide ning jälgelementide sisaldusega, mistõttu peab tuha taaskasutamisel teostama keskkonnaseiret negatiivsete muutuste avastamiseks. Põlevkivituha taaskasutamise puhul on sageli otstarbekas selle segamine teiste materjalidega, mis on reguleeritud „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistuga“ [13]. See on aga seadusandlikult küllaltki keeruline. Näiteks kaeveõõnte täitmine põlevkivituha ning lubjakivist aherainega on reguleeritud erinevate aktide poolt (aheraine taaskasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu Direktiiv 2006/21/EÜ [6], samas kui põlevkivituha taaskasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu Direktiiv 1999/31/EÜ [5]). Põlevkivituha transportimisel tuleb arvestada Jäätmeseaduse [9] § 38 (Jäätmeveo üldnõuded) ja § 63 (Ohtlike jäätmete vedu). See kehtib ka põlevkivituha transpordi kohta soojuselektrijaamadest tuhamägedele, kus kasutatakse hüdrotransporti. Põlevkivituha transpordiks taaskasutamise eesmärgil on mõistlik kasutada kas maanteetransporti või raudteetransporti vastavalt Jäätmeseaduses ettenähtud korrale. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 219