Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 219
Mäendus. Mäeinstituut 2014
liigutada see ohtlike jäätmete nimekirjast tavajäätmete hulka. Kuid põlevkivituha
üleviimine ohtlike jäätmete nimekirjast tavajäätmete nimekirja on tõenäoliselt pikk
protsess ning praegu selles suunas ei liiguta.
Seadusandluses on põlevkivituha taaskasutamisega seotud nõuded tihti üldised, ohtlikele
jäätmetele kehtivad nõuded. Sama leiame ka Euroopa Liidu direktiividest, kus
põlevkivituhka eraldi mainitud pole. Näiteks põlevkivituha transpordil peab järgima samu
nõudeid, mis teistegi ohtlike jäätme puhul [9]. Inimeste poolt tekitatud jäätmed on
üksteisest mingil määral erinevate omadustega, samas Eesti seadusandluses on liialt
üldistatud eri liiki ohtlike jäätmete käitlemist. Võttes arvesse, et põlevkivituhk moodustab
Eestis aastasest jäätmetekkest suure osa, siis tuleks vähemalt Eesti seadusandluses välja
tuua põlevkivituha kasutamisega seotud eritingimused võrreldes teiste ohtlike jäätmetega.
Ohtlike jäätmete nimekirjas on põlevkivituhk tänu selle nõrgvee aluselisusele.
Põlevkivituhk on ohtlik juhul, kui see puutub kokku suure koguse veega nagu
tuhaväljadele hüdrotranspordiga ladustamisel. Samas juhul kui seda taaskasutada viisil,
kus tuhaga kokkupuutuva vee kogused ei ole väga suured, väheneb ka aluselise nõrgvee
hulk. Põlevkivituha taaskasutamisel on seega oluline, et tekkiva nõrgvee kogus oleks
piisavalt väike, et ümbritsev keskkond suudaks selle neutraliseerida ja ohtu ei tekiks.
Seadusandlus võiks eristada põlevkivituha taaskasutamisel seda, kas tulevikus tekib
võimalus nõrgvee tekkeks või mitte, ning selle järgi taaskasutamisele piiranguid seada.
Siiski on soovitatud põlevkivituha taaskasutamisel arvestada ka põlevkivituhas
sisalduvate radionukliidide ning jälgelementide sisaldusega, mistõttu peab tuha
taaskasutamisel teostama keskkonnaseiret negatiivsete muutuste avastamiseks.
Põlevkivituha taaskasutamise puhul on sageli otstarbekas selle segamine teiste
materjalidega, mis on reguleeritud „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute
nimistuga“ [13]. See on aga seadusandlikult küllaltki keeruline. Näiteks kaeveõõnte
täitmine põlevkivituha ning lubjakivist aherainega on reguleeritud erinevate aktide poolt
(aheraine taaskasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu Direktiiv
2006/21/EÜ [6], samas kui põlevkivituha taaskasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi
Ja Nõukogu Direktiiv 1999/31/EÜ [5]).
Põlevkivituha transportimisel tuleb arvestada Jäätmeseaduse [9] § 38 (Jäätmeveo
üldnõuded) ja § 63 (Ohtlike jäätmete vedu). See kehtib ka põlevkivituha transpordi kohta
soojuselektrijaamadest tuhamägedele, kus kasutatakse hüdrotransporti. Põlevkivituha
transpordiks taaskasutamise eesmärgil on mõistlik kasutada kas maanteetransporti või
raudteetransporti vastavalt Jäätmeseaduses ettenähtud korrale.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
219