Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 216

Mäendus. Mäeinstituut 2014        Andmebaasidena kasutati usaldatavuse huvides ametlikke andmebaase. Eesti Vabariigi seadusandluse puhul oli selleks Riigiteataja [26] ning Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu õigusaktide andmebaas EUR-Lex [4]. Viiteid põlevkivituha taaskasutamisega seotud seadusandlusele otsiti ka seotud uuringutest ja tekstidest, kasutades otsisõnadeks põlevkivituhk, taaskasutamine. Seadusandlusest uuriti, kuidas on põlevkivituhk kategoriseeritud jäätme hulgas, ning mil viisil sarnaneb põlevkivituha taaskasutamine teiste jäätme taaskasutamisega. Samuti otsiti töös erinevusi Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi seadusandluses seoses põlevkivituha taaskasutamisega. Töös uuriti, kas põlevkivituha keemilist koostist tuleb arvesse võtta seda taaskasutades. Ühe põlevkivituha taaskasutusvõimalusena uuriti kaeveõõnte täitmisel põlevkivituhaga seotud õigusakte. Töös uuritud regulatsioonid, direktiivid ja aktid: o EV Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu [10]. o EV Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded [11] o EV Maapõueseadus [12] o EV Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud [13]. o EV Jäätmeseadus [9] o EV Veeseadus [8] o EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/21/EÜ [6] o EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 1991/31/EÜ [5] o EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/98/EÜ [7] „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus“ [10] on põlevkivituhk ohtlike jäätmete kategoorias tänu tuha nõrgvee kõrgele aluselisusele. Põhjusel, et põlevkivituha taaskasutamisega seotud erijuhte pole seadustes välja toodud, pidi töös keskenduma üldisele, ohtlike jäätmete taaskasutamist käsitlevatele aktidele. Varasemalt on soovitatud põlevkivituha taaskasutamisel selle käitlemist jätkata ohtliku jäätmena ning edasiste käitlemisvõimaluste arendamisel arvestada ka põlevkivituha looduslike radionukliidide sisaldusega [19]. Blinova et al. väidavad, et põlevkivituhas leiduvad jälgelemendid nagu As ja Pb võivad pinnases akumuleerudes ohtlikuks saada [2]. Koos põlevkivituhaga kaeveõõnte täitematerjaliks kasutatavat lubjakivist aheraine taaskasutamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2006/21/EÜ [6] „Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine“, samas kui põlevkivituha (ohtlike jäätmete nimekirjas) taaskasutamine kuulub direktiivi 1999/31/EÜ [5] „Jäätmete käitlemise või © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 216