Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | 页面 215

Mäendus. Mäeinstituut 2014

Joonis 27-2 Põlevkivikaevanduse hüdrauliline täitmine [28].

Põlevkivituhk moodustab aastasest Eesti ohtlike jäätmete tekkest 63 % (siia pole sisse
arvestatud teisi põlevkivitööstuses tekkivaid jäätmeid nagu poolkoks) [15]. Mujal
Euroopas käsitletakse erinevalt Eestist elektrijaamades tahkete fossiilkütuste (süsi,
pruunsüsi) põletamisel tekkivat tuhka kui kõrvalsaadust, samas kui Eestis on see ohtlik
jääde [21]. Kui tavajäätme taaskasutamisel peab selle tarbijal olema jäätmeluba, siis
ohtliku jäätme toormena realiseerimisel kaasneb ostjale veel hulk ametkondlikku
asjaajamist käitluslitsentsi taotlemiseks. Ohtlike jäätmete nimekirjas olemine piirab
põlevkivituha taaskasutamist [20]. Samuti pole välja antud ülevaatlikku kogumikku
põlevkivituha taaskasutamist reguleerivatest õigusaktidest. Ülevaate tegemine antud
teemal võib muuta põlevkivituha taaskasutamise atraktiivsemaks kuna vähendab
ajamahukat seadusandluse uurimise vajadust. Selline kogumik aitaks vältida ka
seadustega vastuollu sattumist põlevkivituha taaskasutamisel. Käesoleva töö eesmärgiks
oli anda ülevaade põlevkivituha taaskasutamisega seotud regulatsioonidest, aktidest ja
direktiividest Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi seadusandluses.
Materjal ja meetodid



Antud töö eesmärgi täitmiseks uuriti põlevkivituha taaskasutamisega seotud
seadusandlust.
Andmed põlevkivituha taaskasutamisega seotud direktiividest, aktidest ja
regulatsioonidest nii Euroopa Liidu kui ka Eesti Vabariigi puhul olid
kättesaadavad internetist.

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

215