Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 214

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Põlevkivituha teke ja taaskasutamine 8000000 7000000 6000000 Tonnid 5000000 4000000 3000000 2000000 1000000 0 Tekkinud tuhk (t) Ladestamine (t) Taaskasutamine (t) 2008 7614238 7401178 211700 2009 7336219 7120690 214263 2010 5096063 4942033 153060 2011 5870732 5593345 275739 Joonis 27-1 Põlevkivituha tekke ja taaskasutamise määrad aastatel 2008-2011 [17]. Põlevkivituha taaskasutamiseks on Eestis mitmeid variante, näiteks kasutamine ehitusmaterjalide tootmisel, maapinna stabiliseerimisel, põllumajanduses happeliste muldade neutraliseerimisel ning kaeveõõnte täitmisel põlevkivituha ja aheraine seguga. Välismaal on uuritud ka põlevkivituha omadusi uraani adsorptsiooniks veest. [28, 14, 16] Põlevkivituha taaskasutamise juures on oluline, et taaskasutamise asukoht oleks soojuselektrijaamade läheduses, muidu poleks tuha transport otstarbekas. Näiteks Truu & Müller väidavad, et põlevkivituha kasutamine tee-ehituses on mõistlik maksimaalselt 150 km kaugusel Ida-Virumaa Soojuselektrijaamadest [23]. Üheks parimaks võimaluseks põlevkivituhka taaskasutada oleks kaevanduste täitmine. Allmaakaevandamisel kaevandatava põlevkivi kogus on umbes 7 mln tonni aastas, kusjuures kamberkaevandamisel on põlevkivikaod kuni 30%. Tuha ja lubjakivi segu kasutamine kaevanduste täitmisel suurendab tuha taaskasutamise hulka ning vähendab makstavate keskkonnatasude suurust ja põlevkivikadusid. Täitmise katsetega alustati 1980-ndatel kui Estonia kaevanduses kasutati põlevkivituhast ja tsemendist plokke. CO2-ga neutraliseeritud põlevkivituha kasutamine koos lubjakiviga kaeveõõnte täitmisel vähendab CO2 õhkupaiskamist ja parandab maapinna stabiilsust. Tänapäeval on kaeveõõnte täitmist kasutatud näiteks Kukruse kaevanduse juures maantee ehitamise eesmärgil [28,30,29]. Hüdraulilise täitmise korral kasutatakse kaeveõõne täitmiseks vedelikust (vesi või vesilahus), täidisest (aheraine), tsementeerivast ainest (tsement, põlevkivituhk) ja lisaainetest (liiv) koosnevat täitesegu (Joonis 27-2) [27]. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 214