Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 214
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Põlevkivituha teke ja taaskasutamine
8000000
7000000
6000000
Tonnid
5000000
4000000
3000000
2000000
1000000
0
Tekkinud tuhk (t)
Ladestamine (t)
Taaskasutamine (t)
2008
7614238
7401178
211700
2009
7336219
7120690
214263
2010
5096063
4942033
153060
2011
5870732
5593345
275739
Joonis 27-1 Põlevkivituha tekke ja taaskasutamise määrad aastatel 2008-2011 [17].
Põlevkivituha taaskasutamiseks on Eestis mitmeid variante, näiteks kasutamine
ehitusmaterjalide tootmisel, maapinna stabiliseerimisel, põllumajanduses happeliste
muldade neutraliseerimisel ning kaeveõõnte täitmisel põlevkivituha ja aheraine seguga.
Välismaal on uuritud ka põlevkivituha omadusi uraani adsorptsiooniks veest. [28, 14, 16]
Põlevkivituha taaskasutamise juures on oluline, et taaskasutamise asukoht oleks
soojuselektrijaamade läheduses, muidu poleks tuha transport otstarbekas. Näiteks Truu &
Müller väidavad, et põlevkivituha kasutamine tee-ehituses on mõistlik maksimaalselt
150 km kaugusel Ida-Virumaa Soojuselektrijaamadest [23]. Üheks parimaks võimaluseks
põlevkivituhka taaskasutada oleks kaevanduste täitmine. Allmaakaevandamisel
kaevandatava põlevkivi kogus on umbes 7 mln tonni aastas, kusjuures
kamberkaevandamisel on põlevkivikaod kuni 30%. Tuha ja lubjakivi segu kasutamine
kaevanduste täitmisel suurendab tuha taaskasutamise hulka ning vähendab makstavate
keskkonnatasude suurust ja põlevkivikadusid. Täitmise katsetega alustati 1980-ndatel kui
Estonia kaevanduses kasutati põlevkivituhast ja tsemendist plokke. CO2-ga
neutraliseeritud põlevkivituha kasutamine koos lubjakiviga kaeveõõnte täitmisel
vähendab CO2 õhkupaiskamist ja parandab maapinna stabiilsust. Tänapäeval on
kaeveõõnte täitmist kasutatud näiteks Kukruse kaevanduse juures maantee ehitamise
eesmärgil [28,30,29]. Hüdraulilise täitmise korral kasutatakse kaeveõõne täitmiseks
vedelikust (vesi või vesilahus), täidisest (aheraine), tsementeerivast ainest (tsement,
põlevkivituhk) ja lisaainetest (liiv) koosnevat täitesegu (Joonis 27-2) [27].
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
214