Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 204
Mäendus. Mäeinstituut 2014
[15, 17, 18, 19, 20]. Kui õnnestub põlevkivi näite puhul eraldada põlevkivi ja lubjakivi,
siis eraldatud aherainet saab kasutada täitematerjalina kaevanduste täitmisel, mis toob
kaasa keskkonnahoiu [16, 21]. Põlevkivi kasutamise puhul toob see kaasa kvaliteedi
kontrolli ja kõrge selektiivsuse [9, 10]. Mis purustuskoppa kasutada ja mida valikul
oluliseks pidada?
Tulemused
Purustuskopp on tööorgan, mis omaette tööd teha ei saa. Ta tuleb kinnitada
ekskavaatorile või kopplaadurile. Kui võrrelda kahte eelnevalt mainitud koppa, siis
vajavad nad erinevate parameetritega ekskavaatoreid või kopplaadureid. Selles
valdkonnas oleksid Allu [4] poolt kasutatavad tööorganid vähem keskkonnasäästlikumad,
kuna vajavad suuremaid mäemasinaid. Vastavalt vajaks MB tööorgan ekskavaatorit,
mille mass peab olema vähemalt 70 tonni ning Allu tööorgan vajaks ekskavaatorit
massiga vähemalt 120 tonni. Seega vajaks Allu poolt pakutav tööorgan ekskavaatorit,
mille maksumus oleks peaaegu kaks korda kallim, kuigi tootlikkus on 5 korda suurem.
(Tabel 25-1, Joonis 25-1).
Näiteks Soome firma Allu poolt pakutav suurim võllpurustuskopp M 4-25 [4] , mida on
näha joonisel (Joonis 25-2) 4 , kinnitatakse ekskavaatorile ning vastavalt joonisele 1 on
see tööorgan võimeline põlevkivi purustama kuni 600 tonni tunnis [4]. Itaalia firma MB
poolt pakutava lõugpurustuskopa BF 150.10 [3] , mida on näha joonisel (Joonis 25-3),
tootlikus on vastavalt joonisele 25-1 120 tonni tunnis [3]. Kuna Soome firma poolt
pakutav toode suudab põlevkivi purustada 5 korda rohkem kui MB poolt pakutav
purustuskopp, on loomulik, et valitud on suurema tootlikkusega töövahend. Põlevkivi
kütvus sõltub sellest, kui palju on temas aherainet. Eesti kukersiit põlevkivis on
aheraineks lubjakivi, mis kütvust vähendab, kuid põlemisel seob ka keskkonnale
kahjulikke elemente. Eestis kasutatakse kütvuse tõstmiseks rikastamist raskes vedelikus,
kus kergem (põlevkivi) jääb vedeliku pinnale ning raskem (lubjakivi, põlevkivi koos
suletistega) vajub põhja. Rikastamist on võimalik teha ka purustuskopaga, kuid kahe
firma poolt pakutavate tööorganite tulemused on täiesti erinevad. Kui kasutada
rikastamiseks Allu poolt pakutavat koppa, siis pärast põlevkivi purustamist jääb lubjakivi
võllpurusti võllide peale ning seega on võimalus lubjakivi kuhjata aherainepuistangusse.
Purustamise tulemusel saame kütuse, mille kütvus on tõusnud. Kasutades MB poolt
pakutavat lõugpurustuskoppa saab küll maavara ära purustada, kuid ei toimu lubjakivi
eemaldamist põlevkivist, kuna kõik mis lõugpurustuskopa lõugade vahelt läbi läheb,
tuleb ka välja. Põlevkivi ja aheraine eraldamiseks peame kasutama kas sõelumist või
rikastamist raskes vedelikus.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
204