Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 200

Mäendus. Mäeinstituut 2014
Tänapäeva aheraineladestu planeerimise tüübiks on lamepuistangud (platoodena) (Joonis
24-1), see vähendab isekuumenemise ja süttimise võimalust [10]. Lamepuistangu tüübi
jäätmehoidlatel on kuni kolm puistekihti iga paksusega 20 meetrit ning nõlvade nurgad
on planneritud kivimite loomuliku varisemise kaldenurgaga (Tabel 24-1).
Tabel 24-1. Jäätmehoidla parameetrid. [8]:

Jäägihoidla kuju

Horisontaalnelamepuistang

Ühe puistekihi paksus

20 m

Puistekihtide arv

3

Maksimaalne lubatud jäätmehoidla
kõrgus
Nõlvade nurgad

60 m

Maaeraldis jäätmehoidlale

200 ha

39°

Joonis 24-1. Jäätmehoidla planeerimise skeem. [11]

Aheraine alternatiivne kasutamine
Osa ladestatud aherainest saab kasutada ka alternatiivsel moel. Antud tootmisjäätmeid ja
jääke saab kasutada täitesegude valmistamiseks. Näiteid võib tuua Poolast,
Prantsusmaalt, Saksamaalt, Soomest, Belgiast, Iirimaalt. Üheks perspektiivsemaks
suunaks on kasutada ladustamisele minevat aherainet ja põlevkivituhka
kaevandusekaeveõõnte täitmiseks [3]
Tänapäeval kasutakse väikest osa ladestamisele minevast aherainest täitematerjalina
kohalike teede ehituseks. Täitematerjalide omaduste peamiseks probleemiks on madal
külma- ja purunemiskindlus, mis on tingitud täitematerjalis olevast põlevkivist. Vajalik
on leida lahendus rikastamisprotsessidel, mis võimaldaks eraldada kõik põlevkivi
osakesed [5].

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

200