Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 185
Mäendus. Mäeinstituut 2014
22. Mäendusmakett- õppetöö lahutamatu osa
Martin Nurme
Üliõpilaste õpetamisel on oluline, et teoreetiline ja praktiline osa käiksid käsikäes. Kõiki
õppeaine teemasid ei saa kahjuks reaalses olukorras näha ja järgi proovida. Loengu
slaididel võib olla palju pilte käsitlevast teemast, kuid maketid annavad siiski parema
ülevaate.
Mäeinstituudi mäemuuseumis ja energeetika muuseumis leiavad külastajad laialdaselt
makette põlevkivi, turba, lubjakivi jm kaevandamisest [9,8]. Mõõtkavades olevad
mudelid annavad informatsiooni kaevandamistehnoloogiatest, erinevate maavarade
kaevandamisest ning mäeprotsessidest mitmesugustes tingimustes [14]. Kui bakalaureuse
kolmanda aasta üliõpilased ning magistrandid on juba teadmistega makettidest üle, siis
kahel algusaastal aitavad ka kõige lihtsamad mudelid arusaadavust juurde tuua. Samuti
on see abiks mäenduskeele harjutamisel – kopp ei ole ekskavaator ja liivakarjäär pole
kaevandus.
Parim õppimise viis on aga makette ise tehes. Õppeainetes otsustavad õppejõud ise, kas
praktikumis teha plakat, harjutustöö või minikarjäär. Lisaks valmistavad ka koolilapsed
mäendusmakette. Mäeinstituudis lõpetas 2014. aasta kevadel kuuendat korda Geodisaini
kursus (Tabel 22-1). Koostöös TTÜ Tehnoloogiakooliga kohtusid kursuse raames
gümnaasiumi õpilased viiel järjestikusel laupäeval, et õppida, mis on eesti maavarad,
miks neid kaevandatakse ning valmistasid üheskoos ühe maketi. Lisaks geodisaineritele
(Joonis 22-2) on mäendusmakette valmistanud Mäenduse ja geoloogia teadusklubi,
Viimsi Keskkool, Mäeinstituudis suvepraktikandid [2] ning TalveAkadeemia grupid.
Viimastel valmisid korrastatud Väo lubjakivikarjäär, Maardu graniidikaevandus [4] ja
kaevanduskäikude täitmise füüsiline mudel [10].
2014. aasta Geodisaini teemaks oli korrastamine (Joonis 22-1). Teemavalikul oli mitu
põhjust. Esiteks korrastatud ala makett puudus mäemuuseumis. Teiseks soov õpilaste ja
mäemuuseumi külastajate seas kaevandamismüüte summutada. Inimesed on pahased, kui
leidub uus kaevandaja, kes tahab metsa või põllumaa asemel hiiglasliku augu kaevata,
mis jääb silma riivama kogu elu ning reostab ümbruskonda [1, 12]. Kaevandajal on aga
kohustus karjäärialad korrastada.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
185