Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 185

Mäendus. Mäeinstituut 2014 22. Mäendusmakett- õppetöö lahutamatu osa Martin Nurme Üliõpilaste õpetamisel on oluline, et teoreetiline ja praktiline osa käiksid käsikäes. Kõiki õppeaine teemasid ei saa kahjuks reaalses olukorras näha ja järgi proovida. Loengu slaididel võib olla palju pilte käsitlevast teemast, kuid maketid annavad siiski parema ülevaate. Mäeinstituudi mäemuuseumis ja energeetika muuseumis leiavad külastajad laialdaselt makette põlevkivi, turba, lubjakivi jm kaevandamisest [9,8]. Mõõtkavades olevad mudelid annavad informatsiooni kaevandamistehnoloogiatest, erinevate maavarade kaevandamisest ning mäeprotsessidest mitmesugustes tingimustes [14]. Kui bakalaureuse kolmanda aasta üliõpilased ning magistrandid on juba teadmistega makettidest üle, siis kahel algusaastal aitavad ka kõige lihtsamad mudelid arusaadavust juurde tuua. Samuti on see abiks mäenduskeele harjutamisel – kopp ei ole ekskavaator ja liivakarjäär pole kaevandus. Parim õppimise viis on aga makette ise tehes. Õppeainetes otsustavad õppejõud ise, kas praktikumis teha plakat, harjutustöö või minikarjäär. Lisaks valmistavad ka koolilapsed mäendusmakette. Mäeinstituudis lõpetas 2014. aasta kevadel kuuendat korda Geodisaini kursus (Tabel 22-1). Koostöös TTÜ Tehnoloogiakooliga kohtusid kursuse raames gümnaasiumi õpilased viiel järjestikusel laupäeval, et õppida, mis on eesti maavarad, miks neid kaevandatakse ning valmistasid üheskoos ühe maketi. Lisaks geodisaineritele (Joonis 22-2) on mäendusmakette valmistanud Mäenduse ja geoloogia teadusklubi, Viimsi Keskkool, Mäeinstituudis suvepraktikandid [2] ning TalveAkadeemia grupid. Viimastel valmisid korrastatud Väo lubjakivikarjäär, Maardu graniidikaevandus [4] ja kaevanduskäikude täitmise füüsiline mudel [10]. 2014. aasta Geodisaini teemaks oli korrastamine (Joonis 22-1). Teemavalikul oli mitu põhjust. Esiteks korrastatud ala makett puudus mäemuuseumis. Teiseks soov õpilaste ja mäemuuseumi külastajate seas kaevandamismüüte summutada. Inimesed on pahased, kui leidub uus kaevandaja, kes tahab metsa või põllumaa asemel hiiglasliku augu kaevata, mis jääb silma riivama kogu elu ning reostab ümbruskonda [1, 12]. Kaevandajal on aga kohustus karjäärialad korrastada. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 185