Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 183

Mäendus. Mäeinstituut 2014
määrata kui hea, aga liiga kõrge on selleks sulfaatide sisaldus, seepärast on otstarbekas
määrata seisund kesiseks (Tabel 21-3).
Artikkel on seotud järgnevate uuringutega: KIK11067 - Maardu fosforiidilevila
tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring - mi.ttu.ee/maardu, – Põlevkivi kadudeta ja
keskkonnasäästlik kaevandamine AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 – mi.ttu.ee/etp,
B36 Kivimi raimamine ja rikastamine valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine,
Kunda piirkonna ja Toolse jõevee seire - mi.ttu.ee/toolse.
Viited
1. Erg, K; Pastarus, J.-R. (2008). Hydrogeologic impacts in the Estonian oil shale
deposit. International Journal of Mining, Reclamation and Environment, 22(4),
300 - 310.
2. Heinsalu, A., 1996. Sediment stratigraphy and chemistry of Lake Maardu,
Northern Estonia, Coastal Estonia: Recent Advances in Environmental and
Cultural History. Strasbourg : Council of Europe ; Rixensart : PACT Belgium,
1996. (Pact ; 51). pp 163…173.
3. Ingo Valgma, Margit Kolats, Vivika Väizene, Martin Nurme. Fosforiidi
kaevandamise tehnoloogiad. Geoloogia sügiskool. Scola Geologica 2014
4. Kolats, M. (2012). Veeseire. Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Karu, V.
(Toim.). Kaevandamine ja keskkond (143 - 152). Tallinn: Tallinna
Tehnikaülikooli Mäeinstituut
5. Kolats, M.; Valgma, I. (2011). Vesi allmaarajatistes. Valgma, I. (Toim.).
Kaevandamine ja vesi (56 - 69). Tallinn: TTÜ Mäeinstituut
6. Kolats, M.; Valgma, I.; Väizene, V.; Reinsalu, E.; Otsmaa, M.; Orru, M. (2012).
Maardu vee dünaamika. Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Karu, V. (Toim.).
Kaevandamine ja keskkond (135 - 142). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli
Mäeinstituut
7. Lauringson. V., Reier. A. (1981). Eesti NSV maapõuevarad ja nende
kaevandamine. Perioodika. Tallinn
8. Maardu Põhjakarjääri sulgemise projekt. Mäekateeder. Tallinna Tehnikaülikool.
1991
9. Orru, M.; Übner, M.; Orru, H. (2011). Chemical properties of peat in three
peatlands with balneological potential in Estonia. Estonian Journal of Earth
Sciences, 60(1), 43 - 49.
10. Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik,
mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja
seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside
määramise kord, [WWW] Lisa 5 – 02.08.2013
11. Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik,
mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja
seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside
määramise kord, [WWW] Lisa 4 - 02.08.2013

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

183