Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 178

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Joonis 21-5 Maardu veega täitunud põhjakarjääri tranšee Maardu piirkonnas jaguneb vesi seisu- ja vooluveeks. Veekvaliteedi seisundi hindamisel kasutati Keskkonnaministri määruse nr 44 “Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord” lisasid 2, 4 ja 5 [10, 11, 12]. Lähtuvalt sellest on Maardu järv kantud II tüübi alla: vee keskmise karedusega madal järv. Kroodi oja ei ole kantud nimistusse, kuid põhimõtteliselt vastab tüübile I B, heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l), jõed valgala suurusega 10-100 km2. Karjääri tranšeede vett saab võrrelda Maardu järve ja Kroodi oja seisundi ja seisundinäitajatega. Seisuveekogude ökoloogilist seisundit määravad järgmiste füüsikalis- keemiliste näitajate sisaldused: pH ühik, üldfosfor ja üldlämmastik (Tabel 21-2, Joonis 21-6) [1]. Vooluveekogude ökoloogilist seisundit määravad järgmiste füüsikalis-keemiliste näitajate sisaldused: lahustunud hapnik, biokeemiline hapnikutarve, üldfosfor, üldlämmastik, NH4+ ja pH ühik (Tabel 21-3, Joonis 21-6) [20]. Uuringus määrati lisaks elektrijuhtivus, sulfaatide sisaldus, KHTMn, hõljuvaine. Igal korral vooluveekogudes määrati vooluhulk voolusängi ristlõikes [18, 24]. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 178