Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 178
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Joonis 21-5 Maardu veega täitunud põhjakarjääri tranšee
Maardu piirkonnas jaguneb vesi seisu- ja vooluveeks. Veekvaliteedi seisundi hindamisel
kasutati Keskkonnaministri määruse nr 44 “Pinnaveekogumite moodustamise kord ja
nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite
seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning
seisundiklasside määramise kord” lisasid 2, 4 ja 5 [10, 11, 12]. Lähtuvalt sellest on
Maardu järv kantud II tüübi alla: vee keskmise karedusega madal järv. Kroodi oja ei ole
kantud nimistusse, kuid põhimõtteliselt vastab tüübile I B, heledaveelised ja vähese
orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l), jõed valgala
suurusega 10-100 km2. Karjääri tranšeede vett saab võrrelda Maardu järve ja Kroodi oja
seisundi ja seisundinäitajatega.
Seisuveekogude ökoloogilist seisundit määravad järgmiste füüsikalis- keemiliste näitajate
sisaldused: pH ühik, üldfosfor ja üldlämmastik (Tabel 21-2, Joonis 21-6) [1].
Vooluveekogude ökoloogilist seisundit määravad järgmiste füüsikalis-keemiliste näitajate
sisaldused: lahustunud hapnik, biokeemiline hapnikutarve, üldfosfor, üldlämmastik, NH4+
ja pH ühik (Tabel 21-3, Joonis 21-6) [20].
Uuringus määrati lisaks elektrijuhtivus, sulfaatide sisaldus, KHTMn, hõljuvaine. Igal
korral vooluveekogudes määrati vooluhulk voolusängi ristlõikes [18, 24].
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
178