Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 176

Mäendus. Mäeinstituut 2014

Joonis 21-3 Mõõtmiskohad (1- Maardu järve väljavool Kroodi ojja; 2- Lõunakarjääri
väljavool Maardu järve; 3- Lõuna poolt Maardu järve sissevool; 4- Maardu kaevanduse
väljavool strekist; 5- Maardu põhjakarjääri ja kaevanduse väljavool; 6- Kroodi oja enne
suubumist merre; 7- Ülgase kaevanduse väljavool veekõrvaldusstollist; 8- Põhjakarjääri
tranšee; 9- Põhjakarjääri tranšee; 10- Lõunakarjääri tranšee; 21- Põhjakarjääri tranšee;
22- Ülgase savikarjäär)

Kogu piirkonna veemaht, mille kvaliteeti vaadeldakse, on hinnanguliselt 12,5 mln m3
(Tabel 21-1). Kõige rohkem vett on Maardu järves (2,37 mln m3) ja kõige vähem Ülgase
kaevanduses (200 m3). Veemahtude määramiseks kasutati objektide veesügavusi ja
pindalasid.
Põhja ja Lõunakarjääride tranšeede sügavus on võetud vastavalt fosforiidikihindi põhja
sügavusele ja pindalaks on vee pind (Joonis 21-5) [25, 26]. Maardu kaevanduse veemaht
on arvutatud vastavalt kaevandatud ala pindalale ja kaeveõõnte kõrgusele [7]. Kroodi oja
vee maht on arvutatud veepinna pindala ja keskmiste sügavuste järgi [21]. Maardu järve
põhjas on 6m paksune vettpidav põhjasetete kiht [2, 19].
Maapinna absoluutkõrgus Põhjakarjääris on 40 m, mis väheneb loode ja põhja suunas ja
mis on Maardu järve juures 33 m (Tabel 21-1). Fosforiidilasundi põhja absoluutkõrgus on
Põhjakarjääris 29 m, mis samuti väheneb lõuna suunas ning on Lõunakarjääris 21 m
(Tabel 21-1, Joonis 21-4) [13, 6, 8].

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

176