Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 152

Mäendus. Mäeinstituut 2014 18.Lõhketööde mõjust kaubapõlevkivi klassi 0…30 mm väljatulekule Enn Lüütre, Enno Reinsalu, Martin Saarnak Kivimites toimuvad protsessid lõhkamisel ei ole siiani üheselt selged. Teooriad ja arvutusvalemid annavad mõningad suunitlused, kuid konkreetsetel juhtudel tuleb paljuski tugineda olemasolevale praktikale ja kasutada sobivate lõhketööde passide koostamisel katselõhkamisi [6]. Kivimid iseenesest kujutavad materjali, mille määratlemine paljude omaduste kaudu ei ole ühene [9]. Lõhketööde projekteerimine erinevate omadustega kihilises maardlas nagu seda on eesti põlevkivimaardla on eriti komplitseeritud [7, 10]. Probleemi teevad keerulisemaks lõhketöödele esitatavad erinevad nõuded: lõhkeaine erikulu vähendamine, müra ja tolm [1] Sesmilise mõju piiramine, lõhatud materjali sobiv tükisuurus laadimiseks jne. Käesolevas töös vaadeldakse võimalusi vähendada peenese osakaalu lõhatud materjalis ja sellega suurendada tükikivi väljatulekut allmaakaevandamisel [8]. Kivimi purunemine lõhkamisel Mittesoovitud klassi 0...30 mm osatähtsus lõhatud materjalis on ligikaudu 30%. Püüame selgitada, kus ja miks see materjal lõhketööde käigus tekkib. Selleks vaatleme alusuuringuid, mis käsitlevad silindrilise lõhkelaengu plahvatuse mõju kivimis. Lõhkeaugus oleva lõhkeaine plahvatus mõjutab ümbritsevat kivimit tekkinud gaasidega, lööklainega ja pingelainega. Lõhkelaengu ümber toimuvat iseloomustavad purunemisprotsessid (Joonis 18-1). Joonis 18-1. Lõhkeaugu ümber toimuv protsess [13] Lööklaine levides ülehelikiirusega (1,1-1,3 helikiirusest kivimis) kutsub kivimis esile deformatsioonid ja pinged, mis on suuremad kivimi tugevusest ja purustab (peenestab) materjali lõhkeaugu lähispiirkonnas. Survetsoonis toimunud purustused on nähtavad © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 152