Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 143

Mäendus. Mäeinstituut 2014 16.Inertsed täiematerjalid J.-R. Pastarus, I. Valgma, V. Väizene Eesti põlevkivikaevandustes kasutatakse sammastervikutega ja puur-lõhketöödega kamberkaevandamise tehnoloogiat. Tehnoloogia on efektiivne, kuid seda iseloomustatakse küllaltki suurte kadudega tervikutes (kuni 30% sügavusel 60 m). Kui kaevandamissügavus suureneb 60 m kuni 80 m, siis kaod suurenevad 40%-ni [3, 4]. Kadude vähendamiseks on otstarbekas kasutada täitmise tehnoloogiat [8, 12, 13, 14, 23]. Täitmist on otstarbekas kasutada ka muude keskkonna- ja sotsiaalsete riskide vähendamiseks, näiteks märgalade alt kaevandamiseks [20]. Traditsiooniliste täitesegude kasutamisel ei ole hoolikalt valitud sideaineid ja täitematerjali, mis halvendab täitesegu kvaliteeti. Tänapäeval on laias maailmas kasutusel pastakujulised täitesegud, mis annavad teatavaid eeliseid võrreldes traditsiooniliste täitesegudega [1, 2, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 15]: 1. Ei vaja sideaineid [21] 2. Kiirem kivistumise aeg ja paremad mehaanilised parameetrid [22] 3. Ei leostu kahjulikke aineid Pastakujuliste täitesegude kasutamine eeldab täitematerjali osakeste hoolikat valikut, mis garanteerib täitesegu transpordi täitetorus väikese veesisalduse korral (10…30%) ja suurendab täitemassiivi tugevust [6, 9, 10,11]. Põhilised inertse täitematerjali parameetrid on esitatud alljärgnevalt. Ühtlikkustegur näitab, kui hästi on killustik sorteeritud (ühesugune terade läbimõõt). Arvutused viiakse läbi lõimise alusel (Joonis 16-1). Sel juhul ei ummista pasta torusid ja annab paremad täitemassiivi/terviku parameetrid – lühem kivistumise aeg ja paremad mehaanilised parameetrid, ei eraldu vett massiivist, ei vaja lisaks tsementeerivaid materjale. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 143