Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 143
Mäendus. Mäeinstituut 2014
16.Inertsed täiematerjalid
J.-R. Pastarus, I. Valgma, V. Väizene
Eesti põlevkivikaevandustes kasutatakse sammastervikutega ja puur-lõhketöödega
kamberkaevandamise tehnoloogiat. Tehnoloogia on efektiivne, kuid seda
iseloomustatakse küllaltki suurte kadudega tervikutes (kuni 30% sügavusel 60 m). Kui
kaevandamissügavus suureneb 60 m kuni 80 m, siis kaod suurenevad 40%-ni [3, 4].
Kadude vähendamiseks on otstarbekas kasutada täitmise tehnoloogiat [8, 12, 13, 14, 23].
Täitmist on otstarbekas kasutada ka muude keskkonna- ja sotsiaalsete riskide
vähendamiseks, näiteks märgalade alt kaevandamiseks [20].
Traditsiooniliste täitesegude kasutamisel ei ole hoolikalt valitud sideaineid ja
täitematerjali, mis halvendab täitesegu kvaliteeti. Tänapäeval on laias maailmas kasutusel
pastakujulised täitesegud, mis annavad teatavaid eeliseid võrreldes traditsiooniliste
täitesegudega [1, 2, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 15]:
1. Ei vaja sideaineid [21]
2. Kiirem kivistumise aeg ja paremad mehaanilised parameetrid [22]
3. Ei leostu kahjulikke aineid
Pastakujuliste täitesegude kasutamine eeldab täitematerjali osakeste hoolikat valikut, mis
garanteerib täitesegu transpordi täitetorus väikese veesisalduse korral (10…30%) ja
suurendab täitemassiivi tugevust [6, 9, 10,11]. Põhilised inertse täitematerjali parameetrid
on esitatud alljärgnevalt.
Ühtlikkustegur näitab, kui hästi on killustik sorteeritud (ühesugune terade läbimõõt).
Arvutused viiakse läbi lõimise alusel (Joonis 16-1). Sel juhul ei ummista pasta torusid ja
annab paremad täitemassiivi/terviku parameetrid – lühem kivistumise aeg ja paremad
mehaanilised parameetrid, ei eraldu vett massiivist, ei vaja lisaks tsementeerivaid
materjale.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
143