Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 129
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Kuidas muudaks purustuskoppade kasutamine põlevkivi kaevandamise
tehnoloogiat?
Esiteks - kui me saaksime kaevisest eemaldada juba kohapeal, kasvõi osaliselt,
selles oleva lubjakivi, siis väheneksid kaevandusest või karjäärist väljaveetava
kaevise kogused ja sellega seoses ka transpordikulud rikastusvabrikusse.
Teiseks – pooleldi rikastatud kaevis, kus oleks vähem lubjakivi, koormaks
vähem rikastusvabrikut.
Kolmandaks - kaevandustesse maha jääv lubjakivi oleks ehitusmaterjaliks
tehistervikute ehitamiseks.
See viimane asjaolu on oluline argument, asendamaks kamberkaevandamine täitmise
tehnoloogiaga. Kui juba kaevise väljaveo käigus suudame jätta aheraine maa alla, millest
ehitada tehistervikuid, siis see aitab vähendada kulusid mitte ainult materjali väljaveo
käigus vaid ka täitematerjali sisseveole. Täitmise tehnoloogia võimaldab meil ära
kaevandada kogu geoloogilise varu ja samal ajal väheneb ka keskkonnasaastet. Põlevkivi
kadu kaevandamisel väheneb kuni 30% ning jäätmemägesid ei teki nii palju [13].
Kokkuvõte
Kui me jätkame Eestis kamberkaevandamise tehnoloogia kasutamist, siis me ei saa iial
lahti kaevandamisel tekkivatest kadudest. Hetkel kasutatava kamberkaevandamise
süsteemi maavara kaod on ligi 30% ning need suurenevad veelgi tulevikus, kaevanduse
sügavuse suurenedes. Osa maavara jääb praeguse kamberkaevandamise tehnoloogia
juures sammastervikutena maa alla, mis on otseselt maavara kadu. Põlevkivi rikastamise
protsessi käigus tekivad suured jäätmemäed. Lisaks tekib põlevkivi põletamisel elektri
tootmise eesmärgil mahukalt tuhka, mis samuti ladustatakse maapinnal. Need on
argumendid, miks kamberkaevandamiselt tuleks minna üle täitmise tehnoloogiale.
Kaeveõõnte toestamiseks saab ehitada tehislikud tervikud lubjakivi, põlevkivituha ja
tsemendi segust [19, 2]. Lisaks on võimalik teostada esmane rikastamine kohapeal, andes
tervikute ehitamiseks täitematerjali ja vähendades rikastusvabrikute koormust.
Purustuskopp võib olla üks väljapääsudest, kuidas vähendada põlevkivi kadusid ning
leevendada keskkonnamõjusid.
Töö on seotud uuringuga AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025– Põlevkivi kadudeta ja
keskkonnasäästlik kaevandamine – mi.ttu.ee/etp, B36 - Kivimi raimamine ja rikastamine
valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
129