Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 127

Mäendus. Mäeinstituut 2014

Joonis 14-3 Purustatud materjal väljub kopa alt

Eestis on juba mitu aastat uuritud, kas sõel- ja purustuskoppasid saab kasutada põlevkivi
kaevandamisel. Purustuskoppasid katsetati Eestis põlevkivi töötlemiseks esmakordselt
2011. aastal, pärast seda on läbi viidud mitmeid erinevaid katseid (Tabel 14-1). Kuna
seadmel näis olevat tulevikku, siis muretses ka väikesemõõdulise purustuskopa
täiendavaks katsetamiseks Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, eesmärgiga katsetada
seda erinevate kaeviste ning kaevandamisel tekkivate jääkide peal [5, 7, 6]. Praeguseks
momendiks on Eestis välitöödel kõige rohkem testitud Soome firma ALLU
purustuskoppade mudeleid. Viimati toimusid suuremad katsetööd 2013. aasta suve lõpus
Narva karjääris [10]. Sealsetel katsetöödel testiti esimest korda 7 m3 mahutavusega
ALLU purustuskopa prototüüpi, mis on disainitud spetsiaalselt kaevandajate vajadusi
silmas pidades. Katsetööde käigus on hinnatud erinevate purustuskoppade
keskkonnamõju, hinnates tekkiva tolmu hulka, müra ning vibratsiooni suurust. Hindasime
erinevate mudelite tootlikkust. Katsetöödel selgus, et purustuskoppadega saab kohapeal
põlevkivi rikastada. See tähendab, et kohapeal saab ühe töötsükli jooksul mitte ainult
materjali ammutada, transportida, purustada ja laadida, vaid ka eemaldada kaevises
sisalduvat lubjakivi. Põlevkivi rikastamine kohapeal purustuskoppade abil, saab
võimalikuks seetõttu, et põlevkivil on võrreldes lubjakiviga väiksem survetugevus.
Survetugevus on peamine materjali purunemist mõjutav tunnus [15]. Põlevkivi
© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

127