Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 125

Mäendus. Mäeinstituut 2014
majanduslikult mõttekas kaugele transportida, aga kohapealne nõudlus on väga väike.
Seepärast suurem osa jääkidest ladustatakse siiski jäätmepanilatesse. Seesugused
aherainemäed katavad Eesti territooriumist juba ligi 790 ha [4, 5].
Mis on purustuskopp?
Purustuskopp on suhteliselt uus seade. Esimesed patendid ilmusid 90ndatel aastatel.
Pealtnäha näeb see seade välja nagu tavaline kopp, mida saab kasutada nii ekskavaatori,
frontaallaaduri kui ka tavalise traktori tööorganina (Joonis 14-2). Purustuskopp on aga
eriline lisafunktsiooniga kopp, mille sisse on monteeritud kaks või rohkem üksteisega
vastassuunas pöörlevat hammastega võlli. Materjali laadimine purustuskoppa toimub
nagu tavalise kopaga, kuid kopal on lisaks juures purustamise funktsioon. Purustamise
eest kannavad hoolt vastassuunas pöörlevate võllide küljes olevad hambad, mis
hekseldavad purustuskopa sees olevat materjali. Põhimõtteliselt on tegu nagu väikese
mobiilse võllpurustiga, mille kolu on võimalik kasutada ka materjali tõstmiseks.
Purustatud materjal väljub purustuskopa alt (Joonis 14-3). Kopal endal pole
energiaallikat, seega saab seda ühendada ainult sellise masinaga, millel on olemas
hüdraulilise jõu väljund. Purustusvõllid kopa sees paneb pöörlema õlisurve.
Purustuskoppadega saab purustada mitmesugust materjali. Võllide vahekaugus üksteisest
ning purustushammaste pikkus nende peal määravad ära purustuskoppa sissemineva
materjali minimaalse ja maksimaalse suuruse, mida konkreetse purustuskopaga üleüldse
on mõttekas purustada. Ettenähtust suuremaid tükke ei pruugi purustuskopa hambad
haarata ning väga väike materjal kukub lihtsalt võllide vahelt läbi. Purustuskopast
väljunud toodangu omadusi saab mõjutada, varieerides võllide vahekaugusi, hammaste
suurust, hammaste kuju ning võllide pöörlemiskiirust. Analoogilise ehitusega on tehtud
ka sõelkopad, mis on mõeldud kopas oleva materjali sõelumiseks. Sellisel juhul ei ole
võllide peal purustushambaid, vaid nagad, mis lihtsalt liigutavad materjali kopa sees.
Materjal, mis on väiksem kui kopa põhjas pöörlevate võllide vaheline kaugus, väljub
kopast. Purustuskoppade ning sõelkoppade eelis on nende mobiilsus ning see, et nende
abil on võimalik ühe töötsükli jooksul materjali ammutada, materjali transportida,
purustada või sõeluda (olenevalt siis kas tegu on sõel- või purustuskopaga) ning juba
purustatud/sõelutud materjal näiteks veoauto kasti laadida [5]. Purustuskoppasid
kasutatakse üldiselt väga erinevate materjalide peenestamiseks, segamiseks ja
õhutamiseks, näiteks muld, kompost, ehitusjäätmed, klaas, süsi, lubjakivi. Praeguseks
hetkeks toodavad nii purustus- kui ka sõelkoppasid mitmed erinevad firmad üle terve
maailma [4].

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

125