Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 123
Mäendus. Mäeinstituut 2014
hoida kaevanduse kohal oleva maapinna vajumine [13]. Tervikutesse maha jääv
kaevandamata maavara on maavara kadu, mida pole arvatavasti enam kunagi
majanduslikult tasuv kasutusele võtta [11]. Põlevkivi kaod tervikutes on hetkel kuni 30%,
kuid kaevandamissügavuse suurenemisel üle kuuekümne meetri, võivad põlevkivi kaod
kaevandamisel suureneda kuni neljakümne protsendini või isegi rohkemgi [11].
Seesugune maavara kadu on väga suur ning seetõttu võiks isegi öelda, et
kamberkaevandamise tehnoloogia on maavara raiskav [8]. Maavara kadu oleks võimalik
olulisel määral vähendada, kui kasutaksime kaeveõõnte täitmise tehnoloogiat, ehk
ehitaksime tehislikud tervikud kaeveõõnt toestama. Täitmise tehnoloogiat kasutades on
võimalik suurendada ka maapinna püsivust ning vähendada mõju veerežiimile [11].
Täitmise korral maavara kaevandamisel tekkinud tühimik täidetakse mingi
täitematerjaliga [1]. Põlevkivikaevanduse puhul on võimalus kasutada täitematerjalina
põlevkivi rikastamisel tekkinud jääke, koos põlevkivi tuha ning tsemendi seguga [3, 15,
21]. Kaeveõõnte täitmise tulemusena väheneb ka kaevandamise mõju maapinnale, kuna
siis saaks põlevkivi tööstuses tekkivaid jääke kui kasulikku täitematerjali ära kasutada ja
seega põlevkivi põletamisel tekkivat tuhka ja rikastamise aherainet ei ladustataks enam
maa peale [1]. Seega vähenevad keskkonnatasud, mis tuleks maksta jäätmete ladustamise
eest. Selle tehnoloogia miinuseks on keerukus võrreldes praegu kasutusel oleva
tehnoloogiajaga, kus osa maavara jäetakse lihtsalt kaevandamata, et kaeveõõnt toestada.
Teiseks miinuseks on tehnoloogia mõnevõrra kallim hind. Põlevkivi saab küll kadude
arvelt rohkem kätte, aga tehistervikute ehitamisega lisandub kaevandamisele mitmeid
tegevusi, mis muudavad kaevandamise kulukamaks. Lisanduvateks tegevusteks tervikute
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
123