Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 12

Mäendus. Mäeinstituut 2014
9 500 ema

Vaskehted. Iraak.

7 000 ema

Lubja põletamine. Lähisida.

4 000 ema

Pronksi valamine. Egiptus.

3 500 ema

Ränikivikaevandused. Prantsusmaa, Britannia.

3 000 ema

Pronksi ja kulla laiaulatuslik kaevandamine ja valamine.

2 000 ema

Rauamaagi, hõbedamaagi ja kullamaagi
valmistamine. Kivisöe kasutamine kütusena.

1370

Inimjõul töötavate veekõrvalduspumpade kasutamine kaevanduses.
Saksimaa.

1475

Vesirataste kasutamine tõsteks kaevanduses. Ungari.

1613

Püssirohu kasutamine kaevandamisel. Saksamaa.

1627

Puurlõhketööde kasutamine kaevandamisel. Ungari.

1630

Raudtee kasutuselevõtt kaevandamisel. Ungari.

1650

Laavakaevandamine. Inglismaa.

1694

Õli eraldamine kivist patenteeritud. Britannia.

kaevandamine,

sulamite

Vaske hakati sulatama vasemaagist 6. aastatuhandest eKr. Anatoolias või PõhjaMesopotaamias. Oksiide või karbonaate sulatati puusöega, et saada sulametalli.
Esimesed kuldesemed on dateeritud perioodi 5 000 eKr. Need pärinevad Varna lähedalt
Bulgaarias.
Vanim tinakaevandus on leitud Lõuna-Anatoolia mägedest Kestelis, kus kaevandati
tinamaaki 3. aastatuhandel eKr.
Pronks ilmub 3. aastatuhande alguses eKr. Anatoolias ja Mesopotaamias. Pronksi on
avastatud seal, kus leidus tinamaardlaid.
Ameerikas algas pronksi kasutamine 1 000 a. eKr. praeguse Peruu alal Andide
tinamaardlate lähistel [2].

© Mäeinstituut

http://mi.ttu.ee/kogumik/

12