Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 108
Mäendus. Mäeinstituut 2014
11. Keskkonnaprobleemid põlevkivi, lubjakivi, liiva, kruusa ja
turba mäeeraldiste kasutuselevõtul
Mall Orru; Heli Milvek; Meidi Metsaroos
Kõigi maavarade puhul uute mäeeraldiste kasutuselevõtuga kaasnevad kas suuremal või
vähemal määral keskkonnaprobleemid [11, 12, 13]. Enne uue mäeeraldise
kasutuselevõtmist tuleb reeglina (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 224
„Tegevusvaldkonnad, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu1”) läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH).
Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on ettepaneku tegemine kavandatavaks
tegevuseks ning sobivaima lahendusvariandi (alternatiivi) leidmine, millega on võimalik
viia eeldatavad kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud miinimumini lähtudes
säästva arengu põhimõtetest [16]. Keskkonnaprobleemid, mis võivad eeldatavalt
kaevandamisega kaasneda ja mida keskkonnamõju hindamisel uuritakse, on müra, mis
on toodud tabelis (Tabel 11-1) [2,] ja peenosakeste [19] (edaspidi tolm) levik, näitena
joonistel (Joonis 11-1 ja Joonis 11-2) [14, 3], maavõnked, muutused põhja-, pinnavee
[15] ja elamute kaevude veerežiimiga (sh alanduslehter)[6], kaevandamise mõju
kaitstavatele liikidele (sh Natura 2000 alad) [7, 9].
Keskkonnamõju hindamine peaks eelkõige tuginema eeldatavate keskkonnamõjude
prognoosimisele [8]. Viimasel ajal on aga lisatud keskkonnamõju hindamisse kohustus ka
varustuskindluse analüüsi tegemine, mis peaks olema tegelikult eelnev samm enne
keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Varustuskindlus on mõiste maapõue kasutuses,
milles selgub kui pikaks ajaks jätkub teatud piirkonnas kaevandamiseks vajalikku
maavara. Varustuskindluse analüüsi läbi viimise aluseks tuleb võtta viimase viie aasta
keskmised kaevandamismahud teeninduspiirkonnas. Teeninduspiirkonna all mõeldakse
ala, mis ümbritseb mäeeraldist 50 km raadiuses, lähtudes varustuskindluse arvestamisest
looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikust arengukavast 2011-2020 [1].
Varustuskindluse analüüsiga tekib praktikas erinevaid probleeme:
1) Teeninduspiirkonna määramine 50 km raadiuses on ehitusmaterjalide kasutamise
riiklikus arengukavas 2011‒2020 täpselt lahti selgitamata. Ei ole arusaadav,
kuidas tuleks hinnata 50 kilomeetrit mäeeraldisest. Reeglina saab kasutada
maavara väljaveol olemasolevaid kõvakattega teid, seega on õige arvestada
varustuskindlust taotletavast mäeeraldisest mööda reaalseid väljaveoteid.
2) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses [5] ei ole
varustuskindlus keskkonnamõju osa. Keskkonnamõju hindamine on objekti
põhine, seetõttu ei kuulu teeninduspiirkonna varustuskindluse analüüs KMH
koosseisu.
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
108