Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 108

Mäendus. Mäeinstituut 2014 11. Keskkonnaprobleemid põlevkivi, lubjakivi, liiva, kruusa ja turba mäeeraldiste kasutuselevõtul Mall Orru; Heli Milvek; Meidi Metsaroos Kõigi maavarade puhul uute mäeeraldiste kasutuselevõtuga kaasnevad kas suuremal või vähemal määral keskkonnaprobleemid [11, 12, 13]. Enne uue mäeeraldise kasutuselevõtmist tuleb reeglina (vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 224 „Tegevusvaldkonnad, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1”) läbi viia keskkonnamõju hindamine (KMH). Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on ettepaneku tegemine kavandatavaks tegevuseks ning sobivaima lahendusvariandi (alternatiivi) leidmine, millega on võimalik viia eeldatavad kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud miinimumini lähtudes säästva arengu põhimõtetest [16]. Keskkonnaprobleemid, mis võivad eeldatavalt kaevandamisega kaasneda ja mida keskkonnamõju hindamisel uuritakse, on müra, mis on toodud tabelis (Tabel 11-1) [2,] ja peenosakeste [19] (edaspidi tolm) levik, näitena joonistel (Joonis 11-1 ja Joonis 11-2) [14, 3], maavõnked, muutused põhja-, pinnavee [15] ja elamute kaevude veerežiimiga (sh alanduslehter)[6], kaevandamise mõju kaitstavatele liikidele (sh Natura 2000 alad) [7, 9]. Keskkonnamõju hindamine peaks eelkõige tuginema eeldatavate keskkonnamõjude prognoosimisele [8]. Viimasel ajal on aga lisatud keskkonnamõju hindamisse kohustus ka varustuskindluse analüüsi tegemine, mis peaks olema tegelikult eelnev samm enne keskkonnamõjude hindamise läbiviimist. Varustuskindlus on mõiste maapõue kasutuses, milles selgub kui pikaks ajaks jätkub teatud piirkonnas kaevandamiseks vajalikku maavara. Varustuskindluse analüüsi läbi viimise aluseks tuleb võtta viimase viie aasta keskmised kaevandamismahud teeninduspiirkonnas. Teeninduspiirkonna all mõeldakse ala, mis ümbritseb mäeeraldist 50 km raadiuses, lähtudes varustuskindluse arvestamisest looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikust arengukavast 2011-2020 [1]. Varustuskindluse analüüsiga tekib praktikas erinevaid probleeme: 1) Teeninduspiirkonna määramine 50 km raadiuses on ehitusmaterjalide kasutamise riiklikus arengukavas 2011‒2020 täpselt lahti selgitamata. Ei ole arusaadav, kuidas tuleks hinnata 50 kilomeetrit mäeeraldisest. Reeglina saab kasutada maavara väljaveol olemasolevaid kõvakattega teid, seega on õige arvestada varustuskindlust taotletavast mäeeraldisest mööda reaalseid väljaveoteid. 2) Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses [5] ei ole varustuskindlus keskkonnamõju osa. Keskkonnamõju hindamine on objekti põhine, seetõttu ei kuulu teeninduspiirkonna varustuskindluse analüüs KMH koosseisu. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 108