Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 105

Mäendus. Mäeinstituut 2014 Kadude vähendamiseks kamberkaevandamisel korraldas TPI mäekateeder katsetöid Ahtme, Viru ja Estonia kaevandustes [22, 13, 19]. Piirtingimusena limiteeriti kihindi minimaalne paksus (üle 1,4 m) ja mäemassi minimaalne kütteväärtus 1450 kcal/kg ehk 6,07 MJ/kg (Tabel 10-1). Majandusministeeriumi 8. jaanuari 1988a. määrusega oli kaevanduse geoloogide ülesandeks järgmised tööd: rikketsoonide (karsti, tektoonilised rikked) fikseerimine, kaevandatud kihindi paksuse ja põlevkivikihindi tootlikkuse (tootluse) määramine. Geoloogiliste tööde ja uuringute kohta oli ette nähtud ettevõtja poolt järgmiste dokumentide pidamine: Maavara varu liikumisega seotud arvutusmaterjalid ja aruandlus, maavara kulude arvutus ja aruandlus, kasuliku kihindi tootlikkuse arvestus, kihi ja karstitsoonide joonised, mahukaalude arvestus jne. Geoloogiateenistuse esmaülesannete hulka on kuulunud meetmete väljatöötamine ja rakendamine vältimaks maavara põhjendamatut kadu [5], kaeveväljade valikulist kaevandamist, maavara põhjendamatut, samuti maavara mahakandmise põhjenduste ja statistiliste aruannete koostamine ja esitamine [16]. 1990.a. loodi Eesti Maavarade Komisjon, kes tegeles maavarade arvelevõtmise, mahakandmise ja muude talle otsustada antud ülesannetega. 2001. aastal otsustati Sompa kaevandus sulgeda ja kaevevälja piires ettevalmistatud ligi 6 miljonit tonni põlevkivi jätta kaevandamata. Samalaadne otsus tehti ka seoses Kohtla kaevanduse sulgemisega. Niisugust teguviisi võib nimetada röövkaevandamiseks, muutes mõttetuks kallid uuringud ja bürokraatlikud nõuded asjaomaste ametiasutuste poolt. 1997. a kinnitati maavara põhikriteeriumiks tootsa kihindi A-F1 energiatootlikkus, mis on kõigi kihtide paksuste kütteväärtuste ja mahumasside korrutiste summa, sisaldades varemkasutatud kriteeriume TTÜ Mäeinstituudi poolt väljatöötatud majanduslike kriteeriumide alusel [4]. 1970ndatel pöörati suurt tähelepanu kadude vähendamisele ja viidi läbi sellesuunalisi teaduslikke uurimistöid. Tänapäeval võtavad põlevkivi elektrijaamad Narva karjääri toodangu vastu ilma sorteerimata reapõlevkivina. Põlevkivi kadude suurus sõltub riigi poolt kehtestatud seadustest ja määrustest, kasutatavatest kaevandamisviisidest, mäemasinatest [27] ning põlevkivi tarbijatest [26]. Maavarakadude optimeerimine on aktuaalne paljudes maailma piirkondades [3, 11]. Põhilised meetodid, millega praegu soovitakse kadu optimeerida, on kaevanduste täitmine ja kõrgselektiivne väljamine [7, 14, 20, 21]. Kadu soovitakse vähendada maksusüsteemi karmistamisega, samas suurendab kadu keskkonnanõuete karmistamine [10, 12, 24, 27]. Töö on seotud uuringuga ETP AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 „Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine“ – mi.ttu.ee/etp ja B36 Kivimi raimamine ja rikastamine valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine KIK14033 Põlevkivi altkaevandatud alade stabiilsuse hindamine [8]. © Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 105