Maendus__Maeinstituut[1] 2014 | Page 105
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Kadude vähendamiseks kamberkaevandamisel korraldas TPI mäekateeder katsetöid
Ahtme, Viru ja Estonia kaevandustes [22, 13, 19].
Piirtingimusena limiteeriti kihindi minimaalne paksus (üle 1,4 m) ja mäemassi
minimaalne kütteväärtus 1450 kcal/kg ehk 6,07 MJ/kg (Tabel 10-1).
Majandusministeeriumi 8. jaanuari 1988a. määrusega oli kaevanduse geoloogide
ülesandeks järgmised tööd: rikketsoonide (karsti, tektoonilised rikked) fikseerimine,
kaevandatud kihindi paksuse ja põlevkivikihindi tootlikkuse (tootluse) määramine.
Geoloogiliste tööde ja uuringute kohta oli ette nähtud ettevõtja poolt järgmiste
dokumentide pidamine: Maavara varu liikumisega seotud arvutusmaterjalid ja aruandlus,
maavara kulude arvutus ja aruandlus, kasuliku kihindi tootlikkuse arvestus, kihi ja
karstitsoonide joonised, mahukaalude arvestus jne. Geoloogiateenistuse esmaülesannete
hulka on kuulunud meetmete väljatöötamine ja rakendamine vältimaks maavara
põhjendamatut kadu [5], kaeveväljade valikulist kaevandamist, maavara põhjendamatut,
samuti maavara mahakandmise põhjenduste ja statistiliste aruannete koostamine ja
esitamine [16]. 1990.a. loodi Eesti Maavarade Komisjon, kes tegeles maavarade
arvelevõtmise, mahakandmise ja muude talle otsustada antud ülesannetega.
2001. aastal otsustati Sompa kaevandus sulgeda ja kaevevälja piires ettevalmistatud ligi 6
miljonit tonni põlevkivi jätta kaevandamata. Samalaadne otsus tehti ka seoses Kohtla
kaevanduse sulgemisega. Niisugust teguviisi võib nimetada röövkaevandamiseks, muutes
mõttetuks kallid uuringud ja bürokraatlikud nõuded asjaomaste ametiasutuste poolt.
1997. a kinnitati maavara põhikriteeriumiks tootsa kihindi A-F1 energiatootlikkus, mis on
kõigi kihtide paksuste kütteväärtuste ja mahumasside korrutiste summa, sisaldades
varemkasutatud kriteeriume TTÜ Mäeinstituudi poolt väljatöötatud majanduslike
kriteeriumide alusel [4]. 1970ndatel pöörati suurt tähelepanu kadude vähendamisele ja
viidi läbi sellesuunalisi teaduslikke uurimistöid. Tänapäeval võtavad põlevkivi
elektrijaamad Narva karjääri toodangu vastu ilma sorteerimata reapõlevkivina.
Põlevkivi kadude suurus sõltub riigi poolt kehtestatud seadustest ja määrustest,
kasutatavatest kaevandamisviisidest, mäemasinatest [27] ning põlevkivi tarbijatest [26].
Maavarakadude optimeerimine on aktuaalne paljudes maailma piirkondades [3, 11].
Põhilised meetodid, millega praegu soovitakse kadu optimeerida, on kaevanduste
täitmine ja kõrgselektiivne väljamine [7, 14, 20, 21]. Kadu soovitakse vähendada
maksusüsteemi karmistamisega, samas suurendab kadu keskkonnanõuete karmistamine
[10, 12, 24, 27].
Töö on seotud uuringuga ETP AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 „Põlevkivi kadudeta ja
keskkonnasäästlik kaevandamine“ – mi.ttu.ee/etp ja B36 Kivimi raimamine ja
rikastamine valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine
KIK14033 Põlevkivi
altkaevandatud alade stabiilsuse hindamine [8].
© Mäeinstituut
http://mi.ttu.ee/kogumik/
105